3-2-4-1-15 — Õigusküsimuse lahendamine kohtuasjas

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-4-1-15 Määruse kuupäev Tartu, 28. september 2015. a Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks, Jüri Põld ja Malle Seppik Kohtuasi Pädeva kohtu määramine Menetluse alus Riigikohtus Pärnu Maakohtu 2. juuli 2015. a taotlus asjas nr 2-14-56591 Asja läbivaatamine 22. september 2015. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. mai 2015. a ja 26. juuni 2015. a määrused haldusasjas nr 3-14-52193. 2. Saata asi Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Andres Metslang esitas 28. augustil 2014 Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajas A. Metslang õigusabi, et tõestada Eestis elamine viimase viie aasta jooksul, mis on vajalik rahvapensioni taotlemiseks. Pärnu Maakohus rahuldas 10. septembri 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-56591 riigi õigusabi taotluse ja andis A. Metslangile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus märkis, et õigusabi antakse õigusdokumendi koostamiseks ning õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi seaduse (RÕS § 4 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks RÕS §-s 17 sätestatu kohaselt. Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen esitas 24. septembril 2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus haldusasjas nr 3-14-52193 20. mai 2015. a otsusega rahuldas. Riigi õigusabi osutanud advokaat esitas 4. mail 2015 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 2. Tallinna Halduskohus jättis 18. mai 2015. a määrusega taotluse läbi vaatamata. Halduskohtu hinnangul tuleb RÕS § 22 lg 1 järgi esitada taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks Pärnu Maakohtule, kes otsustas anda kaebajale riigi õigusabi. 3. Advokaat esitas 19. mail 2015 Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks, kuid 15. juunil 2015 palus selle tagastada. Pärnu Maakohus keeldus 16. juuni 2015. a määrusega riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse menetlusse võtmisest ning tagastas selle esitajale. 4. Advokaat esitas 16. juunil 2015 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18. mai 2015. a määruse peale ja uue taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tallinna Halduskohus tagastas 26. juuni 2015. a määrusega määruskaebuse ja jättis taotluse läbi vaatamata. Halduskohus jäi 18. mai 2015. a määruses toodud seisukoha juurde ja leidis, et taotlus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Advokaadi viide RÕS § 23 lg-le 1 ei ole asjakohane, sest see säte reguleerib kohtumenetluses antud riigi õigusabi tasu taotluse lahendamist. Kaebajale anti riigi õigusabi enne kohtumenetlust. Kohus nõustus advokaadi seisukohaga, et menetluslikult oleks otstarbekam, kui tasu taotlust lahendaks kohus, kelle menetluses olevas asjas riigi õigusabi osutati, kuid RÕS § 22 lg 1 ei anna võimalust kohtu pädevust vastavalt otstarbekuse kaalutlusele valida. 5. Advokaat esitas 29. juunil 2015 riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse taas Pärnu Maakohtule. 6. Pärnu Maakohus esitas 2. juulil 2015 taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Pärnu Maakohus leiab, et riigi õigusabi tasu taotluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuna Pärnu Maakohtul ei ole võimalik hinnata halduskohtus tehtud toimingute vajalikkust ning mahtu. ERIKOGU SEISUKOHT 7. Erikogul tuleb lahendada küsimus, kas riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlus tuleb esitada maakohtule või halduskohtule, kui maakohtu antud riigi õigusabi raames esindas advokaat riigi õigusabi saajat halduskohtumenetluses.   RÕS § 22 lg 1 kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks taotluse riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule. RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt määrab maakohus või halduskohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud väljaspool kohtumenetlust kindlaks hagita menetluses. Erikogu leiab, et käesoleval juhul tuleb riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus lahendada Tallinna Halduskohtus. Riigi õigusabi taotluse kohaselt soovis A. Metslang riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (tl 1). Pärnu Maakohus andis riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks, õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi liigiks RÕS § 17 lg 1 kohaselt (tl 47). Praegusel juhul selgus riigi õigusabi osutamisel, et asjakohane oli riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses RÕS § 4 lg 3 p 5 tähenduses. Seetõttu ei nõustu erikogu halduskohtuga, kes leidis, et kuna kaebajale anti riigi õigusabi enne kohtumenetlust, siis ei ole asjakohane RÕS § 23 lg 1. RÕS § 22 reguleerib eelkõige riigi õigusabi taotluse sisu, vormi ja taotluse lahendamise aluseid. Samas reguleerib RÕS § 23 riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise korda, sh milline kohus ja milliste reeglite alusel taotluse lahendab. Kuivõrd käesoleval juhul osutati riigi õigusabi halduskohtumenetluse käigus, siis tuli halduskohtul kui asja menetleval kohtul määrata riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (RÕS § 23 lg 1). 8. Erikogu leiab, et eeltoodud järeldus vastab ka kohtu ülesannetele riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel. RÕS § 22 lg 7 esimese lause järgi kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Asja lahendanud kohus suudab ka kõige asjakohasemalt hinnata riigi õigusabi tasu taotluse põhjendatust, õigusabi osutamiseks kulutatud aega, toiminguid ning vajalikke kulusid. Eelnevast tulenevalt, kuna riigi õigusabi osutati halduskohtumenetluse käigus, kuulub advokaadi riigi õigusabi tasu taotluse lahendamine asja menetlenud Tallinna Halduskohtu pädevusse. 9. Eeltoodu tõttu tühistab erikogu Tallinna Halduskohtu 18. mai 2015. a ja 26. juuni 2015. a määrused asjas nr 3-14-52193 ja saadab taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Henn Jõks, Jüri Põld, Malle Seppik