3-3-1-10-12 — Haldusotsuse vaidlustamine

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-10-12 Määruse kuupäev 25. aprill 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving Kohtuasi Vjatšeslav Julini (Julin) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2011. a määrus haldusasjas nr 3-10-2763 Menetluse alus Riigikohtus Vjatšeslav Julini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Vjatšeslav Julini määruskaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2011. a määrus haldusasjas nr 3-10-2763. Vabastada Vjatšeslav Julin riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ja saata asi Tartu Ringkonnakohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vjatšeslav Julin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju 50 000 kr. Kaebuse kohaselt rikkus vangla V. Julini inimväärikust ja alandas teda, kasutades tema suhtes õigusvastaselt ohjeldusmeetmena käeraudu perioodil 22. oktoober 2009 kuni 14. aprill 2010. 2. Tartu Halduskohtu 19. septembri 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt toimus käeraudade kasutamine kehtiva ja õiguspärase haldusakti alusel, mis tähendab, et käeraudade kasutamine märgitud aja jooksul oli õiguspärane. Täiendava julgeolekuabinõuna kohaldatud ohjeldusmeede oli ennetava abinõuna vajalik ja proportsionaalne. Vangistusseaduses ega muudes õigusaktides ei ole sätestatud piirangut, et ühe ja sama intsidendi eest ei tohi kohaldada mitut täiendavat julgeolekuabinõu, sealhulgas ka mitut ohjeldusmeedet. Vanglal on õigus määratleda, millist julgeoleku tagamiseks kohaldatavat meedet ta kinnipeetava suhtes rakendab, samuti on vanglal õigus otsustada, milline on meetme kasutamise viis ja aeg. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada. Vangistusseaduse (VangS § 70 lõikes 2 sätestatud piirang, et ohjeldusmeedet ei tohi kasutada üle 12 tunni, ei tähenda, et käeraudu ei tohi julgeolekuriskide vähendamiseks kohaldada pikema aja jooksul, ületamata seejuures järjest 12 tundi. V. Julin ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et käeraudade kasutamine tema suhtes oleks tulnud varem lõpetada. Kuna vangla tegevus oli õiguspärane, puudub alus hüvitise väljamõistmiseks. Antud juhul puudub V. Julinil eraldi preventiivne huvi toimingute (sisuliselt käskkirja) õigusvastaseks tunnistamiseks. Preventiivne eesmärk põhjendatud huvina peab aitama reaalselt kaasa kaebaja õiguste edasise rikkumise vältimisele. Kohtuotsuse eesmärgiks ei saa olla haldusorganile ettekirjutuste või juhiste tegemine, et ta peab järgima seadusi, millest ta ise on juba teadlik. Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei saa aidata kaasa V. Julini eesmärgi saavutamisele. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja nende valik otsustatakse igal konkreetsel juhul kaalutlusõiguse teel, arvestades tuvastatud asjaolusid. 3. V. Julin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja tema kaebuse rahuldada. V. Julin esitas taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. 4. Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2011. a määrusega jäeti V. Julini taotlus rahuldamata, kuna: 1) V. Julini maksejõuetus on tõendatud; 2) VangS § 69 lg-st 1, lg 2 p-st 5 ja lg-st 3 ning § 70 lg-st 1 tulenevalt on vanglal võimalik ühe intsidendi puhul rakendada ka mitut julgeolekuabinõu ning nende kasutamine võib kesta kuni täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse äralangemiseni. Sealjuures tähendab piirang, et ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni, et ohjeldusmeedet ei tohi järjest kohaldada üle 12 tunni. Sellest tulenevalt on ekslik ka V. Julini apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et ohjeldusmeetmete kasutamine poole aasta jooksul on iseenesest seadusevastane; 3) V. Julini suhtes rakendati ohjeldusmeetmena Tartu Vangla ohjeldusmeetmete kasutamise kohta 22. oktoobri 2009. a akti nr 57 alusel rahustusvoodisse kinnisidumist, kuna ta muutus agressiivseks, ründas ja ähvardas vanglaametnikke ega allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Ohjeldusmeetme kasutamise aluseks olnud tegude toimepanemist V. Julin ei eita. Fikseerimine kestis eelnimetatud akti kohaselt kella 10.40-st kuni 19.30-ni. Seega ei kestnud fikseerimine antud juhul kauem kui VangS § 70 lg-s 2 lubatud 12 tundi. Samuti ei ole vaidlust, et Tartu Vangla 22. oktoobri 2009. a käskkirja nr 1-4/1620 alusel kohaldati alates 22. oktoobrist 2009 V. Julini suhtes täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmena käeraudu, kui kinnipeetav viibib väljaspool elukambrit. Nimetatud käskkirja alusel kasutati käeraudu kuni 14. aprillini 2010. Asja materjalidest ei nähtu, et käeraudade kasutamise puhul oleks vangla ületanud 12 tunni piiri. Eeltoodud akti ja käskkirja alusel rakendati ohjeldusmeetmeid küll sama intsidendi tõttu, kuid tegemist ei ole ühe intsidendi eest kahel korral karistamisega. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Halduskohus leidis vaidlustatud otsuses, et käeraudade kohaldamise kuni aprillini 2010 tingis kaebaja enda käitumine, kuna kaebaja muutus agressiivseks, ähvardas, sõimas vanglaametnikku, lõhkus kambri ust ning lõi vanglaametnikule vastu kätt. Sellele järeldusele V. Julin apellatsioonkaebuses vastu ei vaidle. Ohjeldusmeetmete kasutamise tingis V. Julini enda käitumine ning nende kasutamine toimus vastavuses kehtivate seadustega; 4) kasutatud ohjeldusmeetmed ei olnud vastuolus Euroopa vanglareeglistiku (EVR) ohjeldusmeetmeid käsitlevate punktidega, sest antud juhul olid täidetud ohjeldusmeetmete kasutamise lubatavuse eeldused ning ohjeldusmeetmete kasutamine toimus vastavuses seadustega. Eeltoodust tulenevalt on V. Julini apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 5. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Pärast rahustusvoodist vabastamist puudus alus kohaldada pooleks aastaks käeraudu, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud agressiivne ega ohtlik. Käeraudade kohaldamine on kaalutlusvigadega ega ole proportsionaalne. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Riigikohtus on vaidlus selle üle, kas V. Julini apellatsioonkaebus on perspektiivitu, mis annab aluse jätta tema taotlus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. 7. Tartu Vangla 22. oktoobri 2009. a akti "Ohjeldusmeetme kasutamise kohta nr 57" kohaselt kohaldati V. Julini suhtes ohjeldusmeetmena kinnisidumist rahustusvoodisse, "sest [ta] muutus agressiivseks, kui keelati tubakat kartseri kambrisse võtmast, ähvardas, sõimas, ropendas, lõhkus pikalt vastu ust, seletuskirja võttes lõi vanglaametnikku vastu kätt, ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele." Akti nr 57 kohaselt oli V. Julin rahustusvoodis alates 10.40 kuni 19.30 ehk ligi üheksa tundi ning ohjeldusmeetme (rahustusvoodi) kohaldamine lõpetati, kui kinnipeetav oli rahunenud. 8. Samad asjaolud, mis tingisid V. Julini rahustusvoodisse paigutamise, olid aluseks ka V. Julini suhtes käeraudade kohaldamisele ajaks, mil ta viibis väljaspool elukambrit, ning nende kasutamist jätkati ka pärast sihtkohta jõudmist, v.a jalutusboks. Samuti kohaldati käeraudu olukorras, kus vanglaametnik siseneb Julini kambrisse. Vaidlustatud käskkirjas põhjendatakse käeraudade kohaldamist järgmiselt: "Kinnipeetav [---] pani toime õigusrikkumise, mis seisnes 22.10.2009 kella 10:00 paiku eeluuritavate eluhoone kartseri laos agressiivse käitumise ja ebatsensuursete sõnade kasutamises vanglaametnikke suunas. Peale kinnipeetava kambrisse saatmist tagus V. Julin tugevalt vastu kambri ust ning peksis jalaga vastu lauda ja seina. Vanemvalvuri poolt antud seletuskirja blanketi haaras V. Julin vanglaametnikult vastu tema kätt lüües ning seejärel kortsutas seletuskirja blanketi ja viskas selle maha. Samuti ähvardas kinnipeetav V. Julin vanglaametnikke füüsilise vägivallaga peale vanglast vabastamist. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele. Ennetamaks otsese ohu tekkimist ning võimaliku raske õigusrikkumise sooritamist on vajalik vanglal preventiivsel eesmärgil tema suhtes võtta tarvitusele abinõu, tagamaks vanglas viibivate isikute turvalisus." Käeraudu kohaldati 22. oktoobrist 2009 kuni 14. aprillini 2010 ehk ligi kuus kuud. 9. Ohjeldusmeetme kohaldamise õiguslik alus on sätestatud VangS § 69 lg-s 1, mille kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Vangla põhjendas ohjeldusmeetmena käeraudade kohaldamist V. Julini suhtes kahel alusel: 1) ta on ohtlik teistele isikutele ja 2) hoidmaks ära raske õigusrikkumise toimepanemist. Vaidlustatud käskkirja faktiliseks aluseks on samad asjaolud, mis tingisid kinnipeetava suhtes rahustusvoodi kasutamise. Samas puudub vaidlustatud käskkirjas täiendav põhjendus ja hinnang selle kohta, et tuvastatud asjaolude pinnalt oleks V. Julinist ka pärast üheksatunnist rahustusvoodis viibimist ja rahunemist lähtunud oht teistele isikutele või et ta pannuks toime raske õigusrikkumise. Käeraudade kohaldamist on vangla põhjendanud ka sellega, et ennetatakse ohu tekkimist. Kolleegium märgib, et ohu ennetamise staadiumis ei ole ohtu veel tekkinud, kuid ohtu peetakse võimalikuks tulevikus. Samas ei sätesta VangS § 69 lg 1, et ka ohu ennetamiseks on õigus kohaldada ohjeldusmeedet. Eeltoodu tõttu ei ole kolleegium veendunud, et esines alus käeraudade kohaldamiseks. 10. Isegi kui eeldada, et ohjeldusmeetmena käeraudade kohaldamiseks oli 22. oktoobri 2009. a seisuga alus, ei ole ringkonnakohus analüüsinud, kas käeraudade kohaldamist 22. oktoobrist 2009 kuni 14. aprillini 2010 (ligi kuus kuud) saab pidada proportsionaalseks. Samuti ei luba kohtute poolt tuvastatu praeguses menetlusetapis üheselt järeldada, et kinnipeetava agressiivne seisund ja temast lähtuv oht oleks kestnud kuid. 11. Kolleegium märgib, et riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel ei tohi välistada kaheldavate ja vaieldavate kaebuste esitamist, kuna see piirab isikute kaebeõigust ülemääraselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-71-11, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna praeguses asjas ohjeldusmeetmena käeraudade kohaldamise õiguslik alus ja selle meetme õiguspärasus on kaheldav ning vaieldav, ei ole tegemist perspektiivitu kaebusega. 12. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, vabastab V. Julini riigilõivu tasumise kohustusest ning saadab asja ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving