ELexisKohtupraktika › 3-3-1-6-10
haldus 2010-03-31

3-3-1-6-10 — Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks

Riigikohus
Tõnu Anton Harri Salmann Jüri Põld
Täistekst riigikohus.ee-l ↗ RIKOS ↗
Lahendi tekst
RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-6-10 Otsuse kuupäev 31. märts 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi X kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-09-934 Menetluse alus Riigikohtus X kassatsioonkaebus Asja läbivatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada X kassatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2009. a otsus ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2009. a otsus asjas nr 3-09-934 osas, milles kohtud jätsid rahuldamata X taotluse tuvastada Viru Vangla poolt kätepesuvahendi andmisest keeldumise õigusvastasus. 3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada Viru Vangla toiming, millega keelduti X-ile kätepesuvahendi andmisest, õigusvastaseks. 4. Ülejäänud osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2009. a otsus ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2009. a otsus asjas nr 3-09-934 muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav X etapeeriti Viru Vanglast Tartu Vanglasse 1. detsembril 2008. Etapeerimise päeval paigutati X Viru Vanglas neljaks tunniks ootekambrisse. 2. X esitas Tartu Halduskohtule 28. aprillil 2009 kaebuse, milles palus tunnistada Viru Vangla alljärgnevad toimingud õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt alandas Viru Vangla X inimväärikust, kuna talle keelduti ootekambrisse andmast seepi käte pesemiseks ning kruusi vee joomiseks. Pärast tualeti kasutamist polnud kaebajal mitu tundi võimalik käsi pesta ja ta pidi niimoodi sööma vangla poolt ootekambrisse kaasa antud kuivtoitu. Pärast kuivtoidu söömist tahtis kaebaja vett juua, kuid alandav oli vett juua otse kraanist ja pesemata kätega. Pole teada, kes on sellest kraanist varem joonud ja kas tal on olnud mingeid infektsioonhaigusi. Kaebaja inimväärikust alandati, kuna ootekambris oleval tualetil puudusid piirdeseinad. Kaebaja pidi tualetti kasutama teiste temaga samas kambris viibivate kinni peetavate isikute nähes. Pärast tualeti kasutamist levis kambris ebameeldiv lõhn. Kambris oli rohkem kui kolm kinnipeetavat. Nende silme all kasutas kaebaja WC-d. X esitas Viru Vanglale eelnevaga seoses 4. detsembril 2008 märgukirja, mis registreeriti 9. detsembril 2008. Viru Vangla vastas sellele alles 21. jaanuaril 2009 ehk hilinemisega. Kaebuse põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et tulevikus ootekambrisse paigutamisel oleksid kaebaja õigused kaitstud. Samuti soovib kaebaja tema inimväärikuse alandamise eest nõuda Viru Vanglalt kompensatsiooni. 3. Tartu Halduskohtu 31. juuli 2009. a otsusega asjas nr 3-09-934 rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati Viru Vangla märgukirjale vastamisega viivitamine õigusvastaseks. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebajale ootekambrisse joogitopsi andmata jätmine ja seebi kasutamise mittevõimaldamine ei rikkunud kaebaja inimväärikust ega tekitanud selliseid kannatusi, mis annaksid aluse nende toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebajal oli võimalus kambris käsi pesta ja vett juua. Asjaolu, et seebi või joogitopsi puudumine võis kaebajas tekitada teatud ebamugavusi või rahulolematust, ei anna alust vastustaja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Ajavahemik, mille jooksul pidi kaebaja ebamugavusi tundma, oli lühiajaline ega saanud talle tekitada kannatusi või alandusi. Tegemist ei olnud eluruumi, vaid ootekambriga, kus isikud viibivad lühiajaliselt. WC piirdeseinaga eraldamata jätmine ei rikkunud kaebaja inimväärikust ega tekitanud talle selliseid kannatusi, mis annaksid aluse vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kui tualeti osa ei ole seinaga ülejäänud kambrist eraldatud, tuleb luua tingimused, et kinnipeetaval oleks võimalik tualetti privaatselt kasutada. Selle kindlustamiseks on võimalik kinnipeetavad paigutada eraldi ootekambritesse või vajaduse korral viia tualeti kasutamise ajaks kambrisse, kus teisi isikuid ei viibi. Antud juhul ei nähtu materjalidest, kas kaebaja taotles enda paigutamist eraldi ootekambrisse või muul viisil privaatset tualeti kasutamist. Viru Vangla vastuses on märgitud, et X puhul on vangla kaebajale vastu tulnud, kui kaebaja on soovinud tualetti privaatselt kasutada. Kaebajat on viidud tualeti kasutamiseks teise ootekambrisse, kus teisi isikuid ei viibi. Vangla vastusele lisatud vangla valvuri koostatud õiendist nähtub, et X on saanud vajaduse korral vastuvõtuametnike käest tualettpaberit ning ta on paigutatud üksinda ootekambrisse. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seega puudub kaebajal preventiivne huvi vastava toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kuna vangla ei vastanud märgukirjale 30 päeva jooksul, siis on vangla rikkunud vastamise tähtaega. 4. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada osaliselt Tartu Halduskohtu 31. juuli 2009. a otsus ning teha uus otsus, millega rahuldataks kaebus täielikult. 5. Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2009. a otsusega asjas nr 3-09-934 jäeti X apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Toimiku materjalidest nähtuvalt anti X-ile tualettpaberit ja tal oli võimalus veega käsi pesta. Ka ilma seebita saab käsi pesta. Seega ei ole tõendamist leidnud väide, et tualeti kasutamise järel seebiga pesemata kätega söömine seadis ohtu X tervise. Kaebaja viibis ootekambris lühiajaliselt (neli tundi), mistõttu ei tekitanud seebi puudumine kannatust ega alandust. Jooginõu puudumine ootekambris võis olla ebamugav, kuid ka see ei tekitanud X-ile selliseid alandusi ega kannatusi, et seda võiks pidada ülemääraseks ja inimväärikust alandavaks. Vee joomise võimalus oli X-il olemas. Õigusaktides ei ole reguleeritud ootekambri sisustust. Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et vaheseinata tualeti kasutamine ei ole iseenesest kinnipeetava inimväärikust alandav (Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. aprilli 2001. a otsus asjas nr 28524/95, Peers vs. Kreeka; 24. juuli 2001. a otsus asjas nr 44558/98, Valašinas vs. Leedu; 16. juuni 2005. a otsus asjas nr 62208/00, Labzov vs. Venemaa). Tualettide avatust on kohus võtnud arvesse vaid ühe komponendina, hindamaks, kas kinnipidamise tingimused kambris ületavad selle minimaalse raskusastme, et tegemist oleks isiku ebainimliku või alandava kohtlemisega. Asja materjalidest nähtub, et X paigutati üksinda vabasse ootekambrisse, kui ta avaldas soovi tualetti kasutada teistest eraldi (tl 13). X ei ole selles osas vangla väidetele vastu vaielnud. Kaebusest ja apellatsioonkaebusest ei nähtu, et ta oleks taotlenud tualeti kasutamiseks enda eraldi paigutamist või muul viisil privaatselt tualeti kasutamist, viibides ootekambris 1. detsembril 2008, ning et seda ei oleks talle vastavate tingimuste olemasolul võimaldatud. Kaebaja hoidmine nelja tunni vältel ootekambris tingimustes, kus oli tegelikult olemas vesi joomiseks ja võimalus kätepesuks ning vaheseinata tualett, ei olnud selline tegevus, millega oleks kaebajale põhjustatud sellise tõsidusastmega kannatusi ja raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Seega ei ole X inimväärikust rikutud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. X palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-09-934 ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse, kuna ootekambris viibimine oli seadusevastane. Kassaatori inimväärikust rikuti sellega, et ta pidi kasutama ootekambris tualetti, millel puudusid piirdeseinad. Ootekambris tuli tualetti kasutada teiste kinnipeetavate silme all. Kassaator ei saanud pärast tualeti kasutamist seebiga käsi pesta. Samuti puudus ootekambris kruus. Valvurid keeldusid seepi andmast. Seetõttu pidi kassaator mustade kätega kuivtoitu sööma ja vett jooma. Sellised tingimused seavad ohtu isiku tervise. 7. Viru Vangla palub jätta X kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2009. a otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kassatsiooniastmes puudub vaidlus selle üle, et X ei saanud ootekambris nelja tunni jooksul kasutada kätepesuvahendit, tal puudus jooginõu ja ootekambris olev tualett ei olnud piirdeseinaga ülejäänud ruumist eraldatud. 9. Haldus- ja ringkonnakohus asusid seisukohale, et õigusaktid ei näe ette ootekambris kätepesu­vahendit, jooginõu ja tualeti piirdeseinu. Samuti märkisid kohtud, et ootekambri tingimused ja seal viibimine ei rikkunud X inimväärikust ja sellega ei loodud ohtu tema tervisele. 10. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kehtivad õigusaktid ei näe ootekambris ette jooginõu, kätepesuvahendit ega tualeti piirdeseinu ja et ootekambris jooginõu ning tualetil piirde­seinte puudumine ei ole käesoleval juhul õigusvastane ning kinnipeetava inimväärikust rikkuv ja tema tervist ohustav. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks korrata kohtute vastavaid põhjendusi. Kuid kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et vangla toiming, millega keelduti kätepesu­vahendi andmisest, on õiguspärane. 11. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr R (87)3 kinnitatud "Euroopa vanglareeglistiku" p 20 sätestab, et vangid on kohustatud puhtust säilitama ning selleks tuleb nad varustada vee ja vajalike tualettvahenditega. Soovitusliku iseloomuga "Euroopa Vanglareeglistiku" normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-95-08, p 9). 12. VangS § 50 lg 1 sätestab, et kinnipeetav peab hoolitsema isikliku hügieeni eest. Kolleegium leiab, et eelmainitud sätte kohaselt on hügieeni eest hoolitsemine kinnipeetava kohustus. Olukorras, kus kinnipeetav viibib ootekambris, milles puuduvad esmased hügieeni­vahendid, ja kinnipeetaval tekib vajadus hoolitseda isikliku hügieeni eest, peab vangla kinni­peetavale selleks looma ka reaalsed võimalused. Vastasel korral puudub kinnipeetaval võimalus oma kohustust täita. 13. Praegusel juhul ei lubatud X-il ootekambrisse kaasa võtta isiklikke hügieenitarbeid, kuna ootekambris viibimine oli lühiajaline. X viibis ootekambris ligikaudu neli tundi ja ta ei saanud pärast tualeti kasutamist ning enne söömist käte­pesu­vahendit kasutada, sest vangla keeldus X-ile kätepesuvahendi andmisest. Kuna X-il tekkis ootekambris vajadus hoolitseda isikliku hügieeni eest ja vangla keeldus X-ile kätepesuvahendi andmisest, ei taganud vangla X-ile reaalseid võimalusi isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks. Seega ei saanud X VangS § 50 lg-st 1 tulenevat kohustust täita. Seepärast on Viru Vangla keeldumine vastuolus VangS § 50 lg-ga 1. 14. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et Viru Vangla toiming, millega keelduti X-ile käte­pesuvahendi andmisest, on õigusvastane. Seetõttu tuleb haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada osas, millega jäeti rahuldamata X kaebus kätepesuvahendi andmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Tõnu Anton                                                     Jüri Põld                                                Harri Salmann
← Kohtupraktika