3-3-1-79-12 — Halduskohtus lahendatud asi

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3‑3‑1‑79‑12 Otsuse kuupäev 21. märts 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Aleksandr Streltsovi kaebus 69 ööpäevaks kartserisse paigutamisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2012. a otsus haldusasjas nr 3‑11‑2997 Menetluse alus Riigikohtus Aleksandr Streltsovi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Streltsovi kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2012. a otsus haldusasjas nr 3‑11‑2997 muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.  Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leidis, et Viru Vangla on toiminud õigusvastaselt, paigutades kaebaja mitme distsiplinaarrikkumise eest kartserisse järjest 69 ööpäevaks. Kaebaja on seisukohal, et tulenevalt vangistusseaduse (VangS § 63 lg 1 p‑st 4 tohtis teda kartserisse paigutada mitte rohkem kui 45 ööpäevaks järjest. Vangla on rikkunud kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi ja kaebaja soovib tulevikus esitada kahjunõude. 2. Viru Vangla vaidles kaebusele vastu. Kaebaja viibis küll kartseris 69 ööpäeva, kuid viidatud perioodil kandis ta karistust kaheksa erineva rikkumise eest. Nendest ühegi eest ei määratud talle 45 ööpäeva ületavat kartserikaristust. Ühestki õigusaktist ei tulene, et vangla ei tohi kinnipeetava kartseri­karistusi järjest täitmisele pöörata. Arvestada tuleb ka seda, et kui isikul on rohkesti kartseri­karistusi, siis nende täitmisele pööramisega viivitamisel võib tekkida olukord, kus kartserikaristusi ei ole võimalik enam täitmisele pöörata. 3. Tartu Halduskohtu 14. juuni 2012. a otsusega haldusasjas nr 3‑11‑2997 jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja viibis küll 15. oktoobrist 2011 kuni 23. detsembrini 2011 kartseris, kuid seda kaheksa erineva distsiplinaarkorras karistamise käskkirja alusel. Erinevad on olnud ka kaebajale määratud karistuste pikkused, kuid ükski neist ei ületa maksimaalselt lubatud 45 ööpäeva. Seda, et erinevate kartserikaristuste vahel peab olema ajavahemik või et mitme karistuse olemasolul ei tohi neid järjestikku täita, pole seadusandja kehtestanud. See oleks ka vastuolus VangS § 65 lg‑s 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse kohese täitmisele pööramise nõudega ning võiks mitmete karistuste olemasolu korral nende täitmise seoses karistuse täitmisele pööramisele kehtestatud tähtajaga üldse ohtu seada. Seega ei ole karistuste järjestikune kandmine vastuolus vangistust reguleerivate õigus­aktidega ning see ei saa rikkuda kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi, alandada tema inim­väärikust ega põhjustada riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju. Kaebaja on kõik karistuse määramise käskkirjad vaidlustanud ja asjaolu üle, kas karistuse määramise käskkirjad olid õiguspärased, saab otsustada vaid konkreetse haldusasja raames. 4. A. Streltsov esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses jäi kaebaja seisu­koha juurde, mille kohaselt võis teda tulenevalt VangS § 63 lg 1 p‑st 4 kartseris hoida ainult 45 ööpäeva järjest. 5. Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2012. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohtadega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6.  A. Streltsovi kassatsioonkaebuses palutakse haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et vangla on rikkunud VangS § 63 lg 1 p 4, hoides teda kartseris 69 ööpäeva järjest. 7. Viru Vangla palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisu­kohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8.  Haldus- ja ringkonnakohus leidsid, et vangla käitus õigus­päraselt ja kaebaja õigusi ei rikutud. Kaebaja on seisukohal, et erinevate kartserikaristuste täitmisele pööramisel oleks vangla pidanud teda pärast 45 järjestikust kartseris viibitud ööpäeva vähemalt üheks ööpäevaks paigutama kartserist tavakambrisse. Kaebaja leiab, et vangla kohtles teda alandavalt ja rikkus tema inimväärikust. 9. Kolleegium kaebaja seisukohtadega ei nõustu. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks sama sätte p 4 kohaselt on ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise võib vangla direktor edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist (VangS § 65 lg 2). VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Seega saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise üldjuhul edasi lükata vaid siis, kui karistatule on määratud katseaeg. Käesoleval juhtumil ei ole vangla kaebajale distsiplinaarkaristuste määramisel ühelgi juhul katseaega määranud. Et distsiplinaarkaristused, mille alusel kaebaja vaidlus­alusel perioodil kartseris viibis, olid määratud ajavahemikul 14. juuli kuni 14. september 2011 (tl 57), ei olnud ka möödunud VangS § 65 lg‑st 6 tulenev kaheksakuuline tähtaeg, mille jooksul karistust sai täitmisele pöörata. 10. Eeltoodu põhjal ei tulene vangistusseadusest keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba viibib kartseris. Samuti ei kohusta vangistusseadus vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. Seetõttu pidi vangla määratud distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele pöörama ning seda tehes ei käitunud vangla õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja õigusi. 11. Käesoleval juhtumil on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, et tema kartseri­tingimused olid kohutavad ja ebainimlikud. Kaebaja ei täpsustanud, milles kohutavad ja ebainim­likud kartseritingimused väljendusid. Seda ei ole ka kohtud välja selgitanud. VangS § 65¹ lg 1 kohaselt peab kartser vastama VangS § 45 lg‑s 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava visuaalse või elektroonilise jälgimise. Riigikohtule teadaolevalt on Viru Vangla uus vangla ja sealsed kartserikambrite tingimused vastavad VangS § 45 lg‑s 1 sätestatud nõuetele. Neil põhjustel leiab kolleegium, et asjas pole tõendatud kaebaja õiguste rikkumine seoses kartserikambri tingimustega. 12. Eelnevast tulenevalt nõustub Riigikohus haldus- ja ringkonnakohtu seisukohaga, et vangla ei rikkunud A. Streltsovi distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramisel teda 69 ööpäevaks järjest kartserisse paigutades õigusnorme ja sellega ei alandatud tema inimväärikust. 13. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann