ELexis ›
Kohtupraktika ›
3-3-1-95-10
haldus
2011-05-16
3-3-1-95-10 — Kohtuasi haldusmenetluses otsus otsus
Lahendi tekst
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-95-10
Määruse kuupäev
16. mai 2011
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek
Koolmeister ja Jüri Põld
Kohtuasi
Kirill Katšani kaebus Viru Vangla
16. novembri 2009. a käskkirjaga nr 6.-3/2585-D tekitatud mittevaralise
kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri
2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-662
Menetluse alus Riigikohtus
Kirill Katšani määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kirill Katšani määruskaebus.
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2010. a määrus
haldusasjas nr 3-10-662.
Vabastada Kirill Katšan riigilõivu tasumise kohustusest
apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-10-662 ja saata asi Tartu
Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
ASJAOLUD
JA MENETLUSE KÄIK
1. Kirill Katšan esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus
hüvitada talle Viru Vangla 16. novembri 2009. a käskkirja nr 6.-3/2585-D alusel (kolmeks päevaks) kartserisse paigutamisega
tekitatud mittevaraline kahju 3000 krooni. Käskkirja kohaselt seisnes K. Katšanile
etteheidetav tegu selles, et ta tagastas lõhutud korduvkasutatava plastlusika, millega
rikkus Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.6, mille kohaselt on kinnipeetavad kohustatud
suhtuma heaperemehelikult vangla varasse. Karistuse valikul arvestati asjaoluga, et
K. Katšan omab 22 kehtivat distsiplinaarkaristust.
2. Tartu Halduskohtu 22. septembri 2010. a otsusega jäeti
kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et asjas kogutud tõenditega on kaebaja süü
distsiplinaarrikkumise toimepanemises tõendatud. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras
õiguspäraselt ja määratud karistus on proportsionaalne.
3. K. Katšan esitas apellatsioonkaebuse, milles palus
halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on
kaebaja õigusi rikutud, määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne.
K. Katšan taotles ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest
vabastamist.
4. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2010. a
määrusega K. Katšani taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust
vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuigi taotleja maksejõuetus on
tõendatud, pole ainuüksi see piisavaks aluseks isiku riigilõivu tasumisest
vabastamiseks. Riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta maksejõuetu isiku
vabastamata juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja
jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. K. Katšan on esitanud
mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mida tuleb lugeda kaebaja jaoks mitteoluliseks
õiguseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjenduste ja järeldusega, et
kartserikaristuse määramine oli õiguspärane ning kaebajale ei saanud sellest tekkida
hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Seega ei saa kaebust pidada ka
perspektiivikaks.
MENETLUSOSALISTE
PÕHJENDUSED
5. K. Katšan esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu
Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2010. a määruse tühistamist ning tema vabastamist
riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Vastavalt Riigikohtu varasematele seisukohtadele (vt nt
kolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-83-07) saab maksejõuetu isiku jätta
riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada
kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Käesolevas asjas on Tartu
Ringkonnakohus tuvastanud K. Katšani maksejõuetuse, kuid keeldunud
apellatsioonkaebuse esitamisel isiku vabastamisest riigilõivust, põhjendades seda
kaitstava õiguse väheolulisusega ning kaebuse perspektiivitusega.
7. Kolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et
distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse küsimust tuleb lugeda isiku jaoks oluliseks
küsimuseks (vt nt kolleegiumi 21. novembri 2007. a määrus haldusasjas
nr 3-3-1-55-07 ja 6. veebruari 2008. a määrus haldusasjas
nr 3-3-1-93-07). Kolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-11-11, et mittevaralise
kahju hüvitamise kaebuse esitamisel sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine sellest,
kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest nõutakse mittevaralist
kahju. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud.
Distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kujutab endast rangeimat
mõjutusvahendit, mis riivab oluliselt kinnipeetava vabadusõigust ning toob kaasa muude
õiguste ja vabaduste täiendava kitsendamise. Kolleegiumi hinnangul ei saa kaebuses
väidetud ebaõiget kartserikaristuse määramist käsitada väheintensiivse riivena.
Seega ei ole õige ringkonnakohtu järeldus, et tegemist on mitteolulise õiguse rikkumise
alusel esitatud kaebusega.
Kolleegium rõhutab, et selle kaebuse lahendamisel on kaebusest tulenevalt
oluline lisaks küsimusele, kas isik on distsiplinaarsüüteo toime pannud ja kas tema
suhtes kuulub kohaldamisele distsiplinaarkaristus, ka kohaldatud karistuse
proportsionaalsus. Kaebaja on põhjendatult tõstatanud küsimuse plastlusika rikkumise
eest karistusena kartserisse paigutamise proportsionaalsusest. Eelnimetatud põhjustel ei
nõustu kolleegium ka ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebus on perspektiivitu.
8. Kolleegium leiab, et K. Katšani määruskaebus on
põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi
saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kolleegium vabastab
K. Katšani selles asjas riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld