ELexisKohtupraktika › 3-3-1-95-10
haldus 2011-05-16

3-3-1-95-10 — Kohtuasi haldusmenetluses otsus otsus

Riigikohus
Tõnu Anton Indrek Koolmeister Jüri Põld
Täistekst riigikohus.ee-l ↗ RIKOS ↗
Lahendi tekst
RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-95-10 Määruse kuupäev 16. mai 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Kirill Katšani kaebus Viru Vangla 16. novembri 2009. a käskkirjaga nr 6.-3/2585-D tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-662 Menetluse alus Riigikohtus Kirill Katšani määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Kirill Katšani määruskaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-662. Vabastada Kirill Katšan riigilõivu tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-10-662 ja saata asi Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kirill Katšan esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle Viru Vangla 16. novembri 2009. a käskkirja nr 6.-3/2585-D alusel (kolmeks päevaks) kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaraline kahju 3000 krooni. Käskkirja kohaselt seisnes K. Katšanile etteheidetav tegu selles, et ta tagastas lõhutud korduvkasutatava plastlusika, millega rikkus Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.6, mille kohaselt on kinnipeetavad kohustatud suhtuma heaperemehelikult vangla varasse. Karistuse valikul arvestati asjaoluga, et K. Katšan omab 22 kehtivat distsiplinaarkaristust. 2. Tartu Halduskohtu 22. septembri 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et asjas kogutud tõenditega on kaebaja süü distsiplinaarrikkumise toimepanemises tõendatud. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras õiguspäraselt ja määratud karistus on proportsionaalne. 3. K. Katšan esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikutud, määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne. K. Katšan taotles ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist. 4. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2010. a määrusega K. Katšani taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuigi taotleja maksejõuetus on tõendatud, pole ainuüksi see piisavaks aluseks isiku riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta maksejõuetu isiku vabastamata juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. K. Katšan on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mida tuleb lugeda kaebaja jaoks mitteoluliseks õiguseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjenduste ja järeldusega, et kartserikaristuse määramine oli õiguspärane ning kaebajale ei saanud sellest tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Seega ei saa kaebust pidada ka perspektiivikaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. K. Katšan esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2010. a määruse tühistamist ning tema vabastamist riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Vastavalt Riigikohtu varasematele seisukohtadele (vt nt kolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-83-07) saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Käesolevas asjas on Tartu Ringkonnakohus tuvastanud K. Katšani maksejõuetuse, kuid keeldunud apellatsioonkaebuse esitamisel isiku vabastamisest riigilõivust, põhjendades seda kaitstava õiguse väheolulisusega ning kaebuse perspektiivitusega. 7. Kolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse küsimust tuleb lugeda isiku jaoks oluliseks küsimuseks (vt nt kolleegiumi 21. novembri 2007. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-55-07 ja 6. veebruari 2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-93-07). Kolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-11-11, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest nõutakse mittevaralist kahju. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud. Distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kujutab endast rangeimat mõjutusvahendit, mis riivab oluliselt kinnipeetava vabadusõigust ning toob kaasa muude õiguste ja vabaduste täiendava kitsendamise. Kolleegiumi hinnangul ei saa kaebuses väidetud ebaõiget kartserikaristuse määramist käsitada väheintensiivse riivena. Seega ei ole õige ringkonnakohtu järeldus, et tegemist on mitteolulise õiguse rikkumise alusel esitatud kaebusega. Kolleegium rõhutab, et selle kaebuse lahendamisel on kaebusest tulenevalt oluline lisaks küsimusele, kas isik on distsiplinaarsüüteo toime pannud ja kas tema suhtes kuulub kohaldamisele distsiplinaarkaristus, ka kohaldatud karistuse proportsionaalsus. Kaebaja on põhjendatult tõstatanud küsimuse plastlusika rikkumise eest karistusena kartserisse paigutamise proportsionaalsusest. Eelnimetatud põhjustel ei nõustu kolleegium ka ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebus on perspektiivitu. 8. Kolleegium leiab, et K. Katšani määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kolleegium vabastab K. Katšani selles asjas riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld
← Kohtupraktika