3-3-4-3-14 — Halduskohtus lahendatud asi

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-4-3-14 Määruse kuupäev 23. september 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks, Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull ja Jüri Põld Kohtuasi Jaak Reinomägi riigi õigusabi taotlus Menetluse alus Riigikohtus Tartu Halduskohtu 21. juuli 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51518 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 14. juuli 2014. a määrus asjas nr 1-14-6001. 2. Saata asi riigi õigusabi andmise üle otsustamiseks Viru Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtus registreeriti 9. juulil 2014 Viru Vanglas kinni peetava Jaak Reinomägi riigi õigusabi taotlus. J. Reinomägi sõnul ei võimaldatud talle 1. juulil 2014 jalutuskäiku värskes õhus, mistõttu oli ta sunnitud kambri uksele taguma. Viimatinimetatud tegevuse kohta tuli J. Reinomägil anda vanglateenistuse ametnike nõudel selgitusi. J. Reinomägi märgib oma taotluses, et ta vajab riigi õigusabi oma õiguste kaitsmiseks haldus­menetluses. Taotleja eesmärgiks on tema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamata jätmine või selle lõpetamine. 2. Viru Maakohtu 14. juuli 2014. a määrusega kriminaalasjas 1-14-6001 keelduti J. Reinomägi taotluse menetlusse võtmisest maakohtu pädevuse puudumise tõttu ja edastati taotlus Tartu Haldus­kohtu Jõhvi kohtumajale. Maakohus märkis, et esitatud taotluses viidatakse vanglaametnike väidetavale ebaseaduslikule tegevusele, millega tekitatud kahju hüvitamist saab isik nõuda riigi­vastutuse seaduse (RVastS) alusel. Kahju hüvitamiseks tuleb RVastS § 17 lg 1 ls 1 kohaselt pöörduda kahju tekitanud haldusorgani või halduskohtu poole. Maakohus järeldas, et kuna taotlejal tuleb oma õiguste kaitseks esitada kaebus halduskohtule, peab tema riigi õigusabi taotluse läbi vaatama halduskohus. 3. Tartu Halduskohtu 21. juuli 2014. a määrusega saadeti J. Reinomägi taotlus pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule. Halduskohus asus seisukohale, et taotluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Halduskohus märkis, et taotlus on esitatud riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses ning riigi õigusabi seaduse § 10 lg-st 3 tulenevalt esitatakse selline taotlus maa­kohtule. ERIKOGU SEISUKOHT 4. Riigikohtu erikogu on seisukohal, et J. Reinomägi esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. 5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS § 10 teine lõige sätestab, et riigi õigusabi taotlus hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks esitatakse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Sama paragrahvi kolmanda lõike esimese lause järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väär­teo­asja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. 6. J. Reinomägi taotlusest nähtuvalt ei ole tema eesmärgiks saada riigi õigusabi kohtumenetluses. Taotluse sõnastuse kohaselt on taotleja sooviks „õigusabi osutamine menetluses, mille aluseks on selgituste soovimine“ ja „esindamine haldusmenetluses“ ning asjast talle võimalik tulenev kasu „distsiplinaarmenetluse mitte algatamine või selle lõpetamine“. Erikogu hinnangul järeldub taotlusest piisavalt selgelt, et see on esitatud taotleja õiguste kaitseks võimalikus distsiplinaar­menetluses, mitte vanglateenistuse ametnike toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks kohtumenetluses. 7. Erikogu märgib, et kahju hüvitamise nõude esitamine halduskohtumenetluses ei oleks asjaoludest nähtuvalt olnud tõenäoliselt ka võimalik. Vangistusseaduse § 1¹ lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinni­peetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna J. Reinomägi on kinnipeetav, tuleks tal seega enne kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. J. Reinomägi ei viita oma taotluses ei tekkinud kahjule ega sellele, et ta oleks kahju hüvitamist vanglalt nõudnud. 8. Kohtu kohustust selgitada välja riigi õigusabi taotleja tegelik eesmärk ja olulised asjaolud kohtu pädevuse üle otsustamiseks on Riigikohtu erikogu rõhutanud 27. mai 2009. a määruses asjas nr 3-3-4-6-09 (p 5). Maakohus on J. Reinomägi taotlust tõlgendanud meelevaldselt kui taotlust riigi õigus­abi saamiseks kahju hüvitamise nõude esitamiseks riigivastutuse seaduse alusel. 9. Haldusmenetluses esindamiseks esitatakse taotlus taotleja elu- või asukohajärgsele või õigus­teenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Õigusteenuse osutamise kohaks oleks kõne­alusel juhul Viru Vangla, kus eeldatav haldusmenetlus läbi viiakse. Taotlus tuleb seega lahendada Viru Maakohtul (justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 lg 2), kellele taotlus esitati. 10. Riigikohtu erikogu tühistab Viru Maakohtu 14. juuli 2014 määruse kriminaalasjas nr 1-14-6001. J. Reinomägi riigi õigusabi taotlus tuleb saata lahendamiseks Viru Maakohtule. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Henn Jõks, Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull, Jüri Põld